Miks ma olen väsinud ja mida ma saan teha?

Kogu aeg väsinud

Väsimustunne ja energiapuudus on levinud probleemid, mis on kujunenud justkui normaalsuseks. Tegemist on sümptomitega, mida ei osata koduses keskkonnas millegagi seostada ning mis seetõttu piisavalt tähelepanu ei saa. Põhjused võivad peituda pingelises eluperioodis, väheses puhkeajas või kehvas ja rahutus unes, kuid väsinud olemine võib olla viidata ka mõnele tõsisemale tervisemurele või vitamiinide ja mineraalide madalale tasemele organismis.

Mis võib väsimuse taga olla?

Madal hemoglobiinitase

Hemoglobiin on valk, mis kannab meie kudedesse hapnikku. Madal hemoglobiinitase tähendab madalat hapnikutaset. Kõik meie elundid ning eriti aju, vajavad toimimiseks hapnikku. Madalale hemoglobiinitasemele viitavad sümptomid on väsimus, nõrkus, kahvatu nahk, õhupuudustunne juba kergel füüsilisel koormusel, pearinglus, rindkerevalud, peavalu, juuste väljalangemine  ning külmetavad jalad ja käed.

Madal hemoglobiinitase võib olla mõne inimese jaoks normaalne (rasedad), kuid sagedasti viitab see mõnele haigusele või mineraalainete puudusele. Naiste puhul võib peituda põhjus vererohketes menstruatsioonides, mis viib rauarohket verd organismist välja.

Kui naine kurdab, et tunneb seletamatut väsimust ning võimetust teha oma igapäevaseid toimetusi ning ka treeninguid, millega varasemalt probleeme ei olnud, tasuks kindlasti otsida sealt põhjusi.

Probleemi väljaselgitamiseks piisab esialgu patsiendi anamneesi kogumisest ja kliinilise vere analüüsist. Edaspidi saab teha täiendavaid analüüse ning määrata ravi.

Ise kodus puhtalt sümptomitele tuginedes rauapreparaate tarbida ei tasuks, vaid enne peaks konsulteerima meditsiinipersonaliga ja tuleks teha vereanalüüs ning seejärel vajadusel alustada raviga.

Vitamiinide puudus: D-vitamiin

D-vitamiin meie kehas kannab olulist rolli. Ta funktsioneerib kui hormoon ning igal rakul on tema jaoks vastav retseptor. D-vitamiin on rasvlahustuv ning leidub meie toidulaual väga vähestes toitudes, peamiselt rasvases kalas ja piimatoodetes, kuid kahjuks on teda toidust piisavas koguses kätte saada väga raske. Organism toodab D-vitamiini ka ise, kui ultraviolett kiired tabavad nahka ja käivitavad D-vitamiini sünteesi.

D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus ning kaltsium on oluline meie luude tugevana hoidmises.

Riskifaktorid D-vitamiini puuduse tekkeks on vähene piimatoodete ja kala tarbimine, kõrge vanus, ülekaalulisus, rinnaga toitmine, tume nahavärv ja elamine paigas, kus on vähe päikesevalgust ning seetõttu ei tooda nahk ise piisavalt D-vitamiini. Antud vitamiinipuudus ei tekita inimesele selgelt märgatavaid kaebusi ja seetõttu jääb see probleem üsna tihti tähelepanuta.

D-vitamiini puudusele viitavad sümptomid on sagedane haigestumine erinevatesse infektsioonhaigustesse (nohu, gripp), väsimus, luu- ja seljavalud, depressioon ning kurvameelsus, haavade halb paranemine, juuste väljalangemine, lihasvalud. Sümptomid ei ole väga spetsiifilised ning seetõttu on inimesel endal keeruline aru saada, kas tegu võib olla vitamiinipuudusega või millegi muuga.

D-vitamiini tervislik tase on 75-250nmol/l (Synlab), seega väärtuste puhul alla selle võiks inimene täiendavalt vitamiini juurde tarbida.

Tulenevalt meie asukohast kannatab suur osa Eesti elavaid inimesi D-vitamiini puuduse all. Kuumale ja päikeserohkele suvele on järgnemas pikk pime periood ning käes on õige alustada D-vitamiini kuuriga (3-6 kuud). Täiskasvanud inimene peaks tarbima päevas 4000IU D-vitamiini ning alati tuleks eelistada õlilahuseid (kapslid, spreid, tilgad).

Südamehaigus

Väsimus võib olla indikaatoriks ka mõnele kardiaalsele probleemile. Tänapäeva elukeskkond on kiire ja äärmiselt stressirohke. Järjest keerulisem on mahutada kõik vajalikud toimetused ühte ööpäeva, mistõttu möödub meie päev pidevas kiires tempos. Pidev pinge ja stress mõjutab meie elu nii suhetes pereliikmete, sõprade, töökaaslastega kui ka paneb proovile meie tervise. Suurimat mõju võib see avaldada meid elushoidvale organile – südamele.

Südamehaiguste tekkes mängivad suurt rolli riskifaktorid nagu kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, diabeet, suitsetamine, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, vanus 55+.

Kardiaalsed haigused, nagu ka kõik teised haigused, ei ole enam seotud mingite vanusepiiridega ning vaevused, mis kümneid aastaid tagasi vaevasid ainult juba kõrges eas inimesi, ning neid diagnoositakse järjest varem ja varem.

Alles hiljuti puutusin kokku ühe noore 23-aastase meesterahvaga, kes lihtsalt muuseas kurtis, et juba mitu aastat kannatab füüsilisel koormusel spontaansete ninaverejooksude all mitmeid kordi päevas. Vererõhku mõõtes selgus, et see oli märgatavalt kõrgem normist. Füüsilisel koormusel tõuseb vererõhk veelgi ning seetõttu esinesid tal ka ninaverejooksud.

 Sümptomid, mida ei tohiks kindlasti jätta tähelepanuta:

* rindkerevalu või pigistustunne

* õhupuudus

* valu vasemas käes, kaelas, abaluude vahel, seljas või ülakõhus

* värelustunne rinnus

* iiveldus

* pearinglus

* südame kloppimine

* minestustunne

Antud sümptomite ilmnemisel tuleks kiiremas korras pöörduda meditsiinipersonali poole. Südametervise kontrollimiseks teostatakse elektrokardiograafia, mis registreerib südame elektrilist aktiivsust ning millega saab kontrollida südamelihase verevarustuse- ja rütmihäirete esinemist. Vereanalüüsides hindame kardiomarkereid ja elektrolüütide näitajaid.

Meie kliinikus jagame ka häid soovitusi kuidas väikesed muudatused meie elustiilis omavad südametervise seisukohalt märkimisväärset efekti.

Kergekujuline depressioon või ärevus

Ärevust tekitavaid olukordi esineb meie kõigi eludes. On see enne hambaarsti visiiti, tööintervjuud või enne avalikku esinemist.  Kõik see on normaalse elu osa.

Ärevushäirete all kannatavatel inimestel on tihtipeale püsiv ja ülemäärane hirm tavapäraste igapäevategevuste ees. Ärevus mõjub meie organismile kurnavalt. See tekitab südame kloppimist, tõstab vererõhku, lihaspingeid ning üldist halba enesetunnet. Häiritud on normaalne unerütm ning hommikuti ärgates oleme väsinud. See mõjutab ja raskendab inimese igapäevast elu.

Mõlemad probleemid on kujunenud välja pikema aja vältel ning vajavad sekkumist, et ei kujuneks välja mõni raskem terviseprobleem. Antud probleemide tuvastamiseks on meil kasutusel erinevad anamneesid ja küsimustikud.

Kui väsinud on liiga väsinud?: Ohumärgid, millega pöörduda tervisekontolli:

* väsimustunne, isegi peale korralikku ööund

* hingeldus ja väsimus väikese koormuse korral

* jõuetus osaleda tegevustest, mida naudid

* motivatsiooni puudumine

* õhupuudus

* juuste väljalangemine

*peavalu
* kahvatu nahk

* külmetavad jalad ja käed

Väsimus: tervisekontroll aitab põhjusele jälile jõuda ja lahenduse anda.

“Christinas Clinic´u uues, tervisele pühendatud keskuses, teostame igale kliendile väga põhjalikud anamneesid, et leida üles tegelik põhjus, miks inimene on väsinud. Iga mure ja kaebust kuulame ja uurime põhjalikult ning inimene ei pea ootama mitmeid tunde, rääkimata nädalatest ja kuudest, et oma probleemile lahendust leida. Analüüsid on lihtsad ja kiired ning õige organismi turgutamine aitab inimesele energia ja jõu tagasi tuua,” Christinas Clinic´u medõde Liis Ostnik.

Erakorraline vastuvõtt

Hind: al 20€

Valgus- ja värviteraapia

Hind: al 10€

Psühholoogiline nõustamine

Hind: al 50€