Psühholoog: eesmärgipärane kaalulangetus mõjutab otseselt enesehinnangut

“Alustagem kõigepealt sellest, et vestlused dieedi ja kaalu teemadel on ikka ja jälle naiste lemmikteemade hulgas. Dieet ja kaalulangetus iseenesest väljendab ju soovi midagi muuta (tervist parandada, vöökohta muuta),” räägib psühholoog Karmen Palts.

“Kaalulangetus muudab lisaks välimusele ka psüühikat”

Kehakaalu langemisega muutub inimese välimus – selles ei kahtle meist ilmselt keegi – muutuvad näojooned ja kehakuju ning inimene ise näeb ja tajub seda muutust sarnaselt kõrvalt vaatajatele. On ilmne, et kaalulangetus mõjutab ka inimese psüühikat ja eeldatavasti positiivselt.  Inimese psüühika on tema aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust ja vastavalt sellele muuta käitumist – seega tahtlikult ja eesmärgipäraselt vähendatud kaalunumber aitab kaasa muudele soovitud elulistele muutustele (otsin/kandideerin paremale töökohale, lähen trenni, lähen lapselastega ujuma, hakkan laulukooris käima jne).

Ühesõnaga ühest tahtlikust muutusest saabki sageli positiivne ahelreaktsioon.

Kuidas kaalust alla võtmisega tõuseb inimese enesehinnang?

Kaalulangetus muudab positiivselt ka enesehinnangut, mis saab olla adekvaatne (tegelikkusele vastav) või ebaadekvaatne. Adekvaatse enesehinnangu korral on inimene teadlik iseendast, aktsepteerib ennast sellisena nagu on, taludes kriitikat ja tunnistades tehtud vigu.

Ebaadekvaatse enesehinnangu puhul on tegemist nõrkade isiklike piiridega – inimene on allaheitlik ja käitub teiste inimeste reeglite järgi või vastupidi, kaitseb agressiivselt isiklikku ruumi sageli olematu ülekohtu eest ja püüab ennast maailma eest peita (et mitte saada petetud, hüljatud, reedetud jne). Loobutakse ka isiklikest plaanidest ja unistustest, ning kaotatakse usk oma võimesse midagi elus muuta. Tulemuseks on masendus, depressioon, füüsilise tervise probleemid. Kui inimene ei meeldi iseendale (esmane, millega rahulolematust tunnistatakse, on oma peegelpilt ehk väljanägemine), siis on tal raskusi ka adekvaatse enesehinnanguga.

Ps! Kuna kaalulangetus on 90% psühholoogiline, tasub kindlasti kaalumurede ning ebaadekvaatse enesehinnangu korral just psühholoogilise nõustamise poole pöörduda. Juba üks nõustajaga kohtumine võib perspektiivi tohutult muuta. Toidusõltuvuse korral võib aidata ka psühhiaatriline lähenemine.

Kas enesehinnangul on üldse mingit tähtsust või sellel, kuidas inimene iseendasse suhtub, on mingeid märgatavaid tagajärgi?

On, sest iga inimene soovib tunda ennast aktsepteerituna, hinnatuna, väärtuslikuna.

Igapäevaelus saadakse positiivset ja negatiivset tagasisidet (hinnanguid) elu puudutavate aspektide üle – kodus, tänaval, koolis, tööl. Enesehinnangut võime pidada üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Mehhanismiks, mis aitab tekitada positiivset kogemust ja tagasisidet, ning tasandada saadud negatiivset tagasisidet on kompenseerimine.

Viimaste aastakümnete uurimused on näidanud, et enesehinnang mõjutab oluliselt seda, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad, käituvad, kohanevad erinevates situatsioonides ja otsuseid teevad.

Kõrgem enesehinnang, mida toetab rahulolu iseendaga (esmane on seejuures rahulolu oma väljanägemisega, kehaga), seostub rahulolu ja õnnelikkusega, madal enesehinnang (rahulolematus oma keha ja toimetulekuga) on seotud ärevushäirete ning vastuvõtlikkusega negatiivsetele emotsioonidele.

Niisiis, eesmärgipärane kaalulangetus ehk iga inimese soov iseendale meeldida ja endaga rahul olla, mõjutab otseselt enesehinnagut ning seeläbi võimet oma igapäeva elust emotsionaalselt rõõmu tunda.

Psühholoogiline nõustamine

Hind: al 50€

Toitumisnõustamine

Hind: al 45€