Mis on oma asi ja kuidas seda leida?

„Aastaid tagasi, keerulisel eluperioodil, ütles mulle üks lähedane sõbranna, et ellu jääd sa niikuinii aga mõistuse juurde jäämiseks peab sul olema “oma asi”. Mõtlesin, mis see veel on, niigi on keeruline hakkama saada.

Täna tean, et lisaks oma igapäevase elu ja tegemiste jagamisele abikaasa, elukaaslase, laste, õdede või vendadega, peaks kõigil meil olema ka midagi sellist, mis ei ole perega kuidagi seotud ning mis lähtub puhtalt inimese enda vajadustest ja huvidest. „Oma asi“ võib olla näiteks igal nädalal toimuv filmiõhtu sõpradega või õppimise, käsitöö, spordiga seotud tegevus ehk siis miski, mille läbi inimene saab tunnustust, tagasisidet ning positiivseid emotsioone – räägib Christinas Clinicu Individuaalse Meditsiini Keskuse psühholoog Karmen Palts.

Alusta iseendast

Kui suhetes on arusaamatusi, tasakaal on paigast ära või inimene lihtsalt tunneb, et teda ei märgata piisavalt, ei kuulata ja tema tegemisi ei hinnata siis võib selline olukord tekitada ärevust ja ebamugavustunnet. Sageli kaasneb selliste tunnetega teadmatus (miks nii on) ja süütunne, et “äkki ma tegin midagi valesti”. Paljudele inimestele on omane arusaam (isegi kui seda otsesõnu ei tunnistata), et negatiivsed situatsioonid erinevates suhetes on tingitud kasvõi osaliselt just temast.

Sellises olukorras aitab väga palju keskendumine endale ja oma vajadustele, sest tegeledes „oma asjaga“ fokusseerib inimene oma mõtted igapäevaprobleemidest või argipäevarutiinist eemale. „Oma asi“ võiks olla tegevus, millesse lähikondlased otseselt ei puutu (ja seetõttu ei saa ka näiteks halvustada), see võiks anda inimesele positiivse tunde, emotsionaalse jõu ning võimaluse suhelda täiesti teiste inimestega.

Kas õnnelikus suhtes on mul vaja „oma asja“?

Kui keegi meist arvab, et ta on oma suhtega väga rahul nii praegu kui ka tulevikus ning talle piisab vaid kaasa ja/ või lastega ühistest tegevustes, siis tasuks mõelda, et ka lähedased vajavad hetki ja aega ilma meiete (et samamoodi tegelda “oma asjaga”, tutvuda uute inimestega ja saada oma tegemiste kohta tagasisidet erapooletutelt inimestelt).

Niikaua kuni meil „oma asja“ ei ole, kipume arvama, et peame suhtes endast 101% andma ning on oht, et pühendume liialt tugevalt ühise n.n. pereasjaga tegelemisse. Selline olukord võib aga muutuda teiste osapoolte jaoks koormavaks. „Oma asjaga“ tegelemine aitab osapoolte vahel suhtes n-ö õhul liikuda ja aitab samal ajal ka tuju tõsta või tujutust maandada.

Kuidas leida oma asja?

Paljud naised ja mehed ei söenda endale „oma asja“ üldse lubada. Nad tunnevad, et kui nad tegelevad niigi piiratud ajaressursi korral millegagi, mis on ainult nende jaoks, siis nad kuritarvitavad teise osapoole usaldust või aega ja ressursse, mis muidu pere jaoks mõeldud oleks. Inimesed on kahtlevad, kas ja mida võiksid ja tahaksid nad teha, kuidas üldse aru saada, et tegevused “pere heaks” ja tegevused “enda heaks” on tasakaalust väljas? Üheks märgiks on pidev ärritumine, seesmine ärevus, rahulolematus ja kontrollimatu soov sõnadega “nähvata”. Samuti tasub märgata oma vastupanu (või väsimust, ükskõiksust, tujutust) ühiste ettevõtmiste osas.

Sageli me ei suudagi ise ennast kõrvalt näha ja selliseid situatsioone märgata, küll aga tunneme rusuvat ebamugavustunnet, millega ei oska midagi peale hakata.

Vältimaks olukorra eskaleerumist on mõnikord mõistlik otsida abi, külastada vastava ala spetsialiste, kelle abil ja toel saab inimene läbi arutelude ja erinevate võimaluste analüüsida oma seesmise ärevuse ja rahulolematusega seotud küsimusi, ning jõuda ka lähemale “oma asja” leidmisele ja sellega tegelemisele.

Psühholoogiline nõustamine

Hind: al 50€